Eelmisel nädalal võtsime kokaklubi seltskonnaga ette kohvikuskäigu. Läksime suure seltskonnaga kohvikusse Moon. Moonist on ju palju head kuulda, arusaadavalt ka meie huvi. Tore oli meil tõepoolest, toidud ka maitsvad. Kahjuks aga mingit erilist elamust ei saanud (vabandust, kui keegi teisiti arvab). Moonis pakutud toit oli tõesti suurepärane, kuid kogu komplekt teeninduse, õhkkonna ja muu sellisega ei tekitanud nii suurt emotsiooni kui oodanud oleks.
Me sõime Moonis imelisi pirukaid. Minu lemmikud olid kapsa ja pardilihaga. Kõrvitsasupp oli ka mõnus, parajalt kreemjas, kuid mitte ülessoojendatud Merevaiku meenutav, nagu ma mujal saanud olen. Röstitud pähklid ja krõbe peekon supi peal olid väga head.
Pearoaks olid röstitud juurviljad pardifileega. Pardifilee oli tõesti hõrk, nii parajalt küps (või siis mitteküps), et võtab silmad märjaks. Imeline!
Minu tütreke sõi mollitäie pelmeene, mida teisedki pisut maitsta tahtsid, need olid ka head.
Paljukiidetud Mooni Napoleoni kook mulle kahjuks üldse ei maitsenud, tummise kondenspiima asemel eelistan ma õhulist keedukreemi. Õhtusöögi lõpuks pakutud kreembrülee oli üleliia magus, et muna, koore ja vanilli mõnusat kooslust tunda oleks.
Toit oli Moonis tõesti hea kvaliteediga, kuid arvan, et see peakski restoranides nii olema. Kahju, et tihti on sedasi, et kvaliteetne ja maitsev toit midagi erakordset tähendama peaks. Praegusel ajal kui paljud pered oluliselt harvem restoranides käivad on vist nende ootused ka tõusnud. Kui juba minna siis tahaks midagi erilist- elamust ja maitseelamust! Nii, et kogu komplekt jätaks mõnusa mulje.
Lahe oli meil sellegipoolest! Kokaklubi seltskonnaga oleks Mäkis ka lahe :)
2 comments:
Väga huvitav arvustus, Eiliki, me lugesime kohe kolm korda mõlemat pidi läbi. Aga kuidagi aru ei saanud, et mis peale kõige selle imelise siis nagu puudu jäi? Kas rahulolematust tekitas see, et kui ometi kord välja sööma mindi, ei saadud täie raha eest elamust? Kas Roman või Jana oleks pidanud tireleid viskama või autogramme andma? Kas toit oleks pidanud olema molekulideks lahutatud ja torniks tehtud?
Ma ühinen ausalt seisukohaga, et Moon ei paku üllatusi (kui võtad lugeda mu blogis talvist Mooni arvustust) - ootused Moonile on kõrged. Restorani kontsept on nõrk ja ei vasta ühegi segmendi ootustele (kuigi väidetavalt olla praegu linnas kaks kohta, mis iga õhtu välja müüdud - Moon ja Tigu). Moon võiks olla selgelt kas "vene vanaema köögi" või veel millegi selgelt Tallinna turul seninägematu ja -kogematu poole kaldu või siis üldse olemata olla.
Praegu seal veel kliente jagub. Kui jagub ka aasta-paari pärast, soovin ma neile õnne, aga küsin pererahva käest, et "kas sellist Eestit / sellist ootustevaba kõigesööjat me tahtsime?"
Aga tarbija poolt vaadatuna oleks Moonil igal juhul rohkem abi selgelt defineeritud rahulolematusest kui ebamäärasest rahulolust.
Mina soovitaks Moonile lahtirabelemist "kliendid ootavad" kontekstist ning selle asemel leidlikku ja uudset lähenemist põhjamaisele toorainele a la Juuri Helsingis, kus täna käisin ja millest (kui loodetavasti jõuan) lähipäevil kirjutan. Julgem lähenemine, rohkem kirge ja vähem konjuktuursust!
Seniks aga soovin kokaklubile maitsete selginemist ja arvustuste teravustamist - selgitage välja rahulolematuse põhjus - on see "sain kodunt välja, kulutasin üle pika aja palju raha ja no kurja, elamusest jäi puudu (sel juhul on perelõuna veetmiseks päris tore koht ka Rucola või Vapiano)" või "käin üldiselt päris tihti väljas söömas ja oskan hinnata erinevaid elamusi"?
Ära saa valesti aru - kui ei meeldi, tulebki kõva häälega öelda. Aga siis võiks ka põhjendada, et mis ei meeldi?
Hääd,
ikka sinu intrigeeriv Liina
Liina
Vahva, et meie tegemised sulle (teile?) huvi pakuvad!
Põhjused, miks Moon meile suurt elamust ei pakkunud on muidugi olemas. Ma ei pidanud tarvilikuks neid kõiki üles loetleda kuna kokaklubi liikmed, kellele see jutt siin eelkõige mõeldud on, teavad neid põhjuseid isegi. Samuti andsin ma tagasisidet otse, nii et ole mureta!
Post a Comment