Marineeritud oliivid

Hispaaniast tagasi tulles oli mul ikka veel isu oliivide järele olgugi, et olin neid seal olles igal kujul maitsnud. Mulle lihtsalt meeldivad oliivid. Proovisin nüüd paaril korral kätt oliivide marineerimisega (teistkordse marineerimisega...), et neile õlistele luuviljadele vürtsikamat mekki anda, tulid välja väga head. Leian end ikka ja jälle õhtusöögi eel oliivikausist mammusid suhu pistmas.

Võtsin erinevaid soolvees oliive, suuri ja suuremaid, musti ja rohelisi, kividega. Tegin valmis marinaadi, kallasin oliivide peale nii, et üleni kaetud saaks ja lasin nädalakese seista. Siis võib otsast sööma hakata, ülejäänud marineerivad edasi ja minu arvates aina paremaks lähevad.

Marinaad oliividele

(u 3/4 liitrit oliive soolvees)

3 värske küüslaugu küünt

1 kuivatatud tšilli

1 tl soola

2 tl vürtsköömneid

2 tl koriandriseemneid

1 spl veiniäädikat

Rösti vürtsköömned ja koriandriseemned kuival pannil. Puhasta ja poolita küüslauk, purusta kuivatatud tšilli sõrmede vahel peeneks, sega kõik kuivad ained omavahel. Lisa saadud vürtsisegule oliiviõli ja veiniäädikas, sega läbi ja kalla suurde purki oliivide peale. Kui vaja lisa veel õli, et oliivid kenasti kaetud saaks. Lase oliividel kaanega suletud purgis u 1 nädal maitsestuda, raputa purki nii tihti kui meeles on. Oliive serveerima hakates tõsta kaussi kõigepealt alumised oliivid, need on tugevama maitsega.

Ameerika perepidu!

Kokaklubi seekordse kohtumise teemaks oli Ameerika White Trash Potluck Party! Saime kokku Triinu ja Davidi kaunis suvekodus ja pidasime maha ühe väga lõbusa peo. Seekord tuli igal klubiliikmel kaasa haarata mõni ameerika toit, ehtida end ning oma pereliikmed tähtede-triipudega ja soovituslikult valmistada ette ameerikalik eeskava. Nalja sai palju, sest keegi ei häbenenud enda üle naerda ja sai nii mõnigi vigur tehtud. Mina näiteks esitasin 11 ja 1 aastasega koos kisakoori kava, Maida ja Sami pere laulis kitarri saatel ballaade, David esitas südantlõhestava USA hümni ja Triin viis läbi viktoriine ning õnneloose, milles kõik võidavad, nagu Ameerikas ikka!

Toidulaud oli ehe ja külluslik. Pearoaks loomulikult hamburgerid, veiselihast mahlaka kotletiga ja lisandiks salatileht, sibularõngas, sinep-ketšup, tomativiilja peotäis krõpse. Parimaid burgereid saab alati Triinuja Davidi juures, kus neid asjatundlikult tehakse. Triin üllatas meid ameerikaliku laadatoiduga, millel nimeks corn dogs (viiner maisijahust tainas õlis küpsetatuna). Need olid imehead ja meenutasid mulle aegu kui ma isegi ameerika laadal nendega tutvust tegin. Mina valmistasin seekord coleslaw, mille retsepti võtsin nami-nami retseptikogust. Samuti valmistasin kausitäie salsat ja guacamolet maisikrõpsude lisandiks. Shuroma tõi beanie-wienied ja Maida valmistas mõnusad küpsetatud oad. Liina tõi imelised šokolaadiküpsised. Kõigele lisaks oli ohtralt Dr Pepperit, jääteed, Bud Lighti ja Cool Aidi :)

Suur tänu Triinu ja Davidi perele meid võõrustamast, see oli väga lahe pidu!

Oscar ja Triin ei suuda uskuda, millest nende emad neid siiani eemal on hoidnud! Krõpsud!!!

Meie naised!

Meie mehed!

Kes sööb palju burgeried saab sellised musklid!

Karulaugumaania

Nädalavahetusel turul käies tundus mulle, et kogu tururahvast on tabanud karulauguhullus. Kõik müüsid karulauku! Eelmisel aastal korjasin metsa alt seda lauku ise ühe kimbukese ja segasin mõnusa salati (kus-kus ja oliiviõli ja sidrunimahl jne) kokku, sel aastal aga ostsin turult 100 grammi ja sellest jagus terve menüü jaoks :) Õhtusöögiks praadisin võis noorveisefilee ja selle peale valmistasin karulauguvõi (retsepti sain nami-namist). Karulauguvõi viiluke sulas kuuma filee peal kenasti ära ja andis lihale vürtsikust. Valmistasin ka karulauguga risotto kuid arvan, et see polnud midagi erilist. Lisasin hakitud karulaugu risottole päris lõpus koos parmesani ja võitükikestega. Kuna 100 grammi karulauku on üpris kopsakas kimp siis tegin ka karulaugupestot ja nii mulle kui kaaslastele tundus, et risotto oli kõige maitsvam just lusikatäie karulaugupestoga serveerides.

Karulaugupesto (omalooming)

50-70 g karulauku

peotäis röstitud india pähkleid

näpuotsatäis soola

värskelt jahvatatud musta pipart

vürtsikat oliiviõli

peotäis pecorino juustu

Pane kõik ained kergelt hakituna blenderisse ja purusta. Lisa tasapisi õli seni kuni pesto saavutab soovitud konsistentsi.

Karulaugupesto oli lausa jumalik pizza peal, mida ma agaralt külasolnud seltskonnale emadepäeval küpsetasin. Sellest, miks ma viimasel ajal nii tihti pizzat teen pean ka kindlasti peagi kirjutama :)

Tütrekesele maitses risotto väga!

Pilte kokaklubi veneteemalisest õhtust

Vormime pelmeene, imemõnus töö. Vilumus tekib üsna pea, esimesed tulevad lopergused aga peagi on asi käpas ja pelmeenid tulevad ühesuurused ja enam-vähem sama kujuga.

Väga maitsvad pirukad. Lehttainast oleks küll võinud õhemaks rullida ja pirukad väikemad teha aga järgisime siin retsepti ja tulid ikka mehised pirukad.

Peedi ja mustade ploomide kooslus oli selles salatis väga põnev. Kindlasti teen veel seda salatit. Liha kõrvale ideaalne.

3 erineva lihaga täidetud pelmeenid on mütsikeste all peidus.

Söögiaeg! Taustal on salat soolaseentest ja hapukapsasalat.

Kompott. Tegelikult on kompott eesti keeles ju hoopis midagi muud. Venelastele tähendab see aga magustoitu. Kuivatatud puuviljadest keedetud magusat suppi. Pean tunnistama, et suhtusin algul magusa supi valmistamisesse eelarvamusega kuid kokaklubi meistrite köes valmis headest puuviljadest väga põnev magustoit. Pisut vürtsine (kaneel ja nelk) ja magus.

Pelmeenid ja kompott!

Kokalubi kogunes 6. korda! Seekord Siiri juures ja teemaks vene toidud. Täns Siirile meie suure ja lärmaka kamba võõrustamise eest! Nagu alati käis toiduvalmistamise juurde ka rõõmus naer, toit oli huvitav, maitsev, üllatav ja lõi väga mõnusa õhkkonna.

Siiri oli kokku pannud sellise menüü:

KOKAKLUBI ÕHTU, MIS SAAB INNUSTUST VENE KÖÖGIST JA -LAADIST
******
Sakuskaks on meil -
Hapu-ja/või soolakurgid vedela mee ja hapukoorega
*****
Vanas vene köögis valmistati ja söödi köögivilju kõiki eraldi, segamata. Salatid ja eriti
vinegretid ilmusid venelaste toidulauale alles 19.sajandil, ülevõetuna lääne köögist.
Salatite valikut tehes võtsin ka seda arvesse.
Mis on vene köök ilma hapukapsata?!
Hapukapsasalat
ca 1 kg hapukapsast
120 g rohelist sibulat
50-60 g suhkrut
taimeõli
maitse / vajaduse järgi soola
sibul hakkida ja segada kõik ained omavahel
Peedisalat mustade ploomide ja riisiga
500 g keedetud peete
300 g musti ploome
4 spl riisi
1 klaas hapukoort
1 tl suhkrut
soola
salatilehti
maitserohelist
peedid lõigatakse ribadeks või väikesteks õhukesteks viiludeks. Ploomid pestakse,
valatakse keeva veega üle ja jäetakse kaane alla ligunema. Väga kuivi ploome võib
leotada ja siis keemiseni kuumutada. Jahtunud ploomid lõigatakse piklikeks tükkideks,
kivid eemaldatakse. Riis keedetakse sõmeraks, jahutatakse. Toiduained segatakse
maitsestatud hapukoorega.
Kaunista salati- ja maitserohelise lehtedega.
Allikas: Maailma maitsed meie pere köögis
Soolaseente salat
Soolaseeni
mugulsibulat
taimeõli või hapukoort
tilli
Sellle salati kogused on nn tunde järgi. Seened ja sibul lõigata pisikesteks tükkideks
ning segada kõik kokku.
Seened on end väga tugevasti vene kööki sisse seadnud:)
Tomatisalat sibulaga
(kogused on umbkaudsed)
800 g tomatit
2 suurt mugulsibulat
taimeõli
pipart, soola, peterselli
Õhukesed tomati- ja sibulaviilud panna kaussi, maitsestada soola ja pipraga ning
lisada ka pisut taimeõli. Kaunista peterselliga:)
*****
Pirukad on vene laual igati märgataval ja auväärsel kohal. Pirukaid valmistati ja
tarvitati algul eranditult pühade ajal, sellest ka sõna pirog (pirukas)päritolu sõnast pir
(pidu).
Vene pirukate tainas peab alati olema hapu ehk elav. Vanasti valmistati seda
eelkergitusega juuretisest, tänasel päeval põhiliselt eelkergituseta pärmitaignast.
Kuna pirukas peab olema, siis me seda ka teeme!
Kuid hoopiski lehttaignast, mis pole üldse venepärane.
Legend ja isegi faktid pidavat rääkima Anni Arro sõnul Peeter Esimese suurest
armastusest Balti kilude vastu. Ta olevat oma uhke laevaga just seepärast Eestit nii
tihti külastanud. Sellele tuginedes on Anni need pirukad nimetanud Peetri lootsikuteks.
Peetri Lootsikud
1 kg lehttaignat (Kodune)
12 vürtsikilu
6 muna
2 sibulat
400 g spinatit
2 sl võid
soola, pipart, muna pirukate määrimiseks
Kui on tegu külmutatud spinatiga, lase sel sõelal sulada ja nõrguda. Pigist sõrmedega
kogu vesi välja. Kuumuta potis või ja lisa spinat. Hauta mõned minutid ja maitsesta
soolaga. Keeda munad, koori ja poolita.
Lõika taigen 12 ruuduks. Igale ruudule aseta 1 sl spinatit, 1 kilufilee, 1 sibulaketas ja
pool muna. Maitsesta soola ja pipraga ning suru taigen kahest nurgast kinni. Et
pirukad kindlamini kinni püsiksid, kasuta lukustamiseks hambatikke. Pintselda
munaga.
Sellega on ka kala jõudnud meie lauale:)
Nämmi:)- arvan ma
*****
...Ja nüüd, mu Daamid ja Härrad...meie õhtu kõige tähtsama osa juurde!
Ühe versiooni järgi jõudsid pelmeenid Venemaale mongolite vallutusretkede ajal ja neil
on ühisjooni hiina toitudega. Teise versiooni kohaselt pärineb pelmeenide valmistamine
soomeugrilastelt, kes liikusid Altaist läände ja peatusid mõnda aega Uuralites....
Pelmeenid mütsikeste all (või ka ilma)
Tainas:
1 kg jahu
4 muna
6 dl leiget vett
soola ca 2 tl
Täidiseks:
Veise hakkliha
Sea hakkliha
Lamba hakkliha
sibulat, küüslauguküünt
soola, pipart
soovi korral 1 muna
Täidise ained segatakse hoolikalt omavahel.
Lauale sõelutakse jahukuhi, selle keskele vajutatud lohku valatakse leige vesi, lisatakse
muna ja sool ning sõtkutakse ühtlaseks tihkeks taignaks. Umbes 40 min pärast, kui
tainas on muutunud elastsemaks, rullitakse ta hästi õhukeseks leheks(selleks peab
tainas olema võimalikult jahe). Seejärel lõigatakse vormi või klaasi servaga tainast
kettad. Iga ketta keskele tõstetakse täidisepallike ja vormitakse pelmeen.
Pelmeenid panna savipottidesse, valada peale kaste, katta pelmeenitainast
mütsikestega ning küpsetada 10-15 min 200 kraadises ahjus.
Enne serveerimist hõõruda mütsikest pooleks lõigatud küüslauguküünega.
Pakun välja lihtsa Hapukoorekastme retsepti, mida võime omal soovil täiendada.
1 ½ kl puljongit
½ kl hapukoort
1 spl nisujahu
1 spl võid
soola
jahu kuumutada võis või kuival pannil helekollaseks. Pidevalt segades valada juurde
puljong ning keeta 5-10 minutit.Keetmise lõpul lisada hapukoor ja maitsestada
soolaga. Pipar ei sobi hästi sellesse kastmesse.
Lisaks võime ka praadida sibulaid ja seeni kastmesse lisamiseks ning panna värsket
peterselli...
Oleme loovad:)
*****
Magustoiduks söövad venelased kompotti ja seda me ka keedame!
Head isu!
Kasutatud kirjandust ka pisut:
`Maitsvad vene road` A.Muraskin
`Slaavi köök-Vene, Ukraina, Valgevene`
`Haapsalu kohvikuid ja retsepte` A.Arro

Leivaahju sisseõnnistamine pizzaga

Mul on küll häbi tunnistada, et me pole senise aja jooksul oma maamaja leivaahjus pizzat teinud kuid nüüd sai see viga parandadut ja pizza tuli imeline! Aitäh Karolina ja Gustaf julgustuse ja abi eest!

Valik pilte kulinaarsest nädalavahetusest

Piltide järjekord pühapäevast tagasi vaadates:
Pühapäevane brunch, mille valmistasime selleks ajaks kui meiega ühinesid mehed ning lapsed. Esiplaanil on böff jaanalinnulihast. Selle kirjeldamiseks jääb sõnadest puudu ja see väärib kindlasti omaette postitust. Ma olen sellest lausa ahvivaimustuses!! Pildilt on puudu pehmed vahvlid, mida me sõime norrakate kombel hapukoore ja moosiga. Kohupiimapontsikud. Tulenevalt munade üliheast kvaliteedist (kanade ema (omanik) laulab neile ja võtab vanemad kanad, kes nooremate nokkimise osaliseks saavad omale ööseks tuppa!) olid pontsikud helekollased ja rammusad. Niiii head....

Peaaegu, et magus kapsapirukas, mis sulab suus. See pirukas maitseb isegi neile, kes kapsast muidu ei hooli!

Puhtalt jaanalinnulihast suitsuvorst. Nii puhta maitsega ja kvaliteetset vorsti ostan ka kalli hinna eest südamerahuga. Mu tütar Triin (1.5 a) käis salaja kõikide taldrikult jaanalinnuvorsti näppamas ja kõik imestasid, kuhu see vorst küll kaob.

Põldoapasteet. Veel eile tegin sellega endale hommikuks, lõunaks ja õhtuks ühe võileiva :) Kahju, et otsa sai.

Hülged. Otse Eisma lahesopist püütud ;)

Kohalikust lambast (Rägaverest) hautis, mis viis keele alla. Mahlane ja pehme!

Odrajahukarask, juustukarask ja munavõi!

Salat maasingi ja upumunaga. Algselt oli plaanitud hommikuks teha sama salat kohalikust lõhest, mida küla tublim kalamees suitsutab, kuid kahjuks polnud kvaliteetset lõhet seekord saada ja tegime salati tõelisest maa singist. Ja heaolukanade munast!

Leivakreem vahukoore ja pohlamoosiga!

Oh, mai või! Ooohhh...

Valmistume tõelise karnivoori naudinguteks! Shuroma, kes oli veel 2 kuud tagasi taimetoitlane (pikki aastaid) nentis, et meie seltskonnas on tee taimetoidust toore jaanalinnulihani väga lühike!

Hakime liha hästi peeneks!

MENÜÜ

KOKAKLUBI nädalavahetus Suurekivil

KRUUBIPUDER
400 g odrakruupe 50 g võid 12 dl vett või kana- või liha- puljongit soola Serveerimiseks: 2 kuni 3 viilutatud (šalott)sibulat 150 kuni 200 g kuubikuteks lõigatud peekonit või talusinki
Valmistamine:Pese kruubid kuuma veega. Sulata potis või, lisa kruubid ning kuumuta mõni minut. Lisa kuum vedelik ja sool, sega läbi. Hauta kaanega potis tasasel tulel või praeahjus 30-40 minutit, kuni kruubid on pehmed ja puder sõmer.Serveeri praetud peekoni ja sibulaga. Kõrvale sobib veel mõnus hapukurk.
Uuema aja järgi võiks maitsestamiseks kasutada tüümiani, punet või koriandrit.Joogiks sobib ülihästi keefir, pett või hapupiim.

LEIVAKREEM
Leivakontsukesi, viilukesi, kõik, mis leivakasti põhja jäänud…hapusid õunu või rabarberit või pohli või muud haput maitse järgi…pruuni suhkrutvett vahukoort või hapukoort või piima serveerimiseks.
Kata leivad veega, leota veidi ja pane pliidile, lase podisema. Kasutades tooreid õunu või rabarbereid tuleb need ka kohe potti panna. Kui keedus on mõnusalt pehme, tee potis mõned tiirud saumiksriga. Maitsesta pruuni suhkruga. Lisa pohlamoos kui tahad. Jahuta ja pane kaussidesse. Serveeri vahukoorega või hapukoorega või mõni armastab hoopis piimaga!

LAUPÄEVAHOMMIKUNE SALAT SUITSULÕHE JA UPUMUNAGA

RIISIPUDER
Kes siis riisiputru teha ei oska! Mina lasen vee keema, lisan riisi ja pidevalt segades lasen podiseda. Maitsestan soola ja suhkruga. Sortsu piima valan juurde alles lõpupoole, suure tüki võid uhan sisse muidugi ka.

JUUSTUKARASK allikas: Oma Maitse
6 dl (360g) nisujahu 3 tl küpsetuspulbrit 2 spl fariin- või tavalist suhkrut 1 tl soola 1 dl riivitud juustu 75 g võid 3 dl piima
Soojenda ahi 250 kraadini. Sega kausis nisujahu, küpsetuspulber, fariinsuhkur, sool ja riivitud juust. Näpi või jahusegusse ja lisa piim. Sega tainas kokku pisut kleepuvaks pehmeks massiks. Vajadusel lisa jahu. Jaga tainas kolme ossa ja vormi pätsid. Tõsta pätsid jahuga ülepuistatud või võitatud plaadile (soovi korral kasuta küpsetuspaberit), vajuta pisut laiali, nii 1,5 cm paksusteks ja tee noaga ristid peale (hiljem on hea murda). Küpseta ahju keskel 10-15 min. Karask on parim kuumalt võiga või toorjuustuga. Kes tahab, võib saksa traditsiooni järgida ning juustule marmelaadi peale määrida.

ODRAJAHU- HAPUPIIMAKARASK
2.5 dl petti, kefiiri või hapupiima 1 muna 1 tl soola 1 tl suhkrut 2 sl õli või sulatatud võid1 tl köömneid 3 dl odrajahu 1.5 dl I või II sordi nisujahu 1 tl söögisoodat Klopi muna soola ja suhkruga segamini, lisa hapupiim, sulatatud või, köömned ja soodaga segatud jahu. Vala tainas võiga määritud pannile ning küpseta 200kraadises ahjus 20-25 minutit, kuni karask on pealt kuldne.

PÕLDOAPASTEET Allikas: © NAMI-NAMI RETSEPTIKOGU
2 kuni 3 dl keedetud põldube 2 sl kontsentreeritud tomatipastat 3 küünt küüslauku 3 sl oliiviõli sidrunit (veidi mahla)1 tl kuivatatud basiilikut soola musta pipart Kaunistuseks: värsket basiilikut Purusta ained saumikseriga või aja läbi hakkmasina, maitsesta.


TEELE JA TOMMI MUNAVÕI
6 keedetud muna1 suurem karp Merevaikutilli
Koori munad, purusta kahvliga, lisa hulka karp merevaiku ja hakitud tilli.


LAMBAPRAAD KÖÖGIVILJADEGA
mul retsepti polegi, olenevalt tükist segan kokku marinaadi. Tulge kohale, siis vaatame, mis liha on.


MEENUTADES KARAMELLKISSELLI- KARAMELLPUDING D. Lebovitzi järgi
60gr magedat võid 200 g pruuni suhkrut 3/4 tl jämedat (mere)soola – väga oluline!3 spl maisijahu625 ml piima või pool piima, pool kohvikoort2 muna2 tl viskit1 tl vaniljeekstrakti
Sulata või keskmise suurusega potis. Lisa pruun suhkur ja sool, sega kuni sulanud. Pane jahtuma.Väikses kausis sega kokku maisijahu umbes 60 ml piimaga , siis vahusta sisse munad.Aeglaselt lisa ülejäänud piim sulanud suhkrule, segades pidevalt, siis lisa vahustades (kaega) maisijahusegu. Pane pott tagasi pliidile ja kuumuta pidevalt segades keemiseni. Kui mullid pinnale tõusevad, keera kuumust maha ja sega hoolega kuni segu on parajalt paks (nagu pudingul). Võta pliidilt ära. Sega sisse viski ja vanilje. Vala kaussidesse (4-6) ja lase külmkapis olla vähemalt 4 h.Serveeri koos vahukoorega (vahustatud väga vähese suhkruga). Puding on magus, kergelt soolane ja kergelt karamelline.

PEREPÜHAPÄEV PUDRU, PIRUKA, PONTSIKU JA PANNKOOGIGA

JUBA TUTTAV KRUUBIPUDER

KAPSAPIRUKAS
Taigen: 6 dl nisujahu200 g võid200 g hapukoort2 muna½ tl soola¼ tl soodatTäidis: 1 keskmine kapsapea1 sl soola1 ½ tl suhkrut½ tl musta pipart3 keedetud muna
Taignaks sõelu jahu kaussi, sega hulka sooda ja sool. Tee jahusse süvend, vala sinna muna ja hapukoor, tükelda või ja haki kõik ained noaga segamini ja sõtku ühtlaseks. Pane taigen külma. Pärast rulli kaks plaati.
Täidiseks haki kapsas peenteks ribadeks, pane potti ja hauta võiga 30 min. Lisa maitseained hakitud muna kui soovid. Pane täidis taigna vahele, topi ääred kinni, määri pealt munaga, torka kahvliga peale mõned augud ja küpseta 220*C juures 30 min.

PORGANDIPIRUKAS
Pärmitaigen ja täidis minu vanaema moodi.

KOHUPIIMAPONTSIKUD
Retsept ema vanas pruunis vihikus

HÜLGED TÄDI HELGA MOODI
Keeda munad. Puhasta vürtsikilud. Rösti leivad. Sega majoneesikaste. Haki roheline sibul. Poolita keedumunad pikkupidi ja aseta röstitud leivale. Muna peale pane kilufilee. Kilule törts majoneesi ja siis ohtralt murulauku või sibulat peale. Hülged valmis!

PANNKOOGI ASEMEL ON NORRA VAHVLID AIRI MOODI

Kokaklubi neljas kohtumine

Seekord kohtus Kokaklubi Maida pool. Teemaks oli Põhja-Itaalia toit. Maida kogemused itaalia toiduga on väga lähedased, tema õpetajad on tõelised itaalia kodukokad ja jagades leivakappi 3 itaalia mehega on nende peres polenta tihti laual ja kaheaastane Oscar nõuab itaalia keeles juustu ja oliive. Maida oli kokku pannud väga isuäratava menüü. Kõikide vajalike koostisosade hankimine tähendas ka itaalia delide külastamist ja vinoteegis käiku. Meie kirju kokaklubi seltskond meenutas idüllilist pilti itaalia külast, kus naabruse naised on ümber laua kogunenud ja juttu ajades ning naerdes lastakse kätel käbedalt käia- valmivad gnocchi´d, täidetud oliivid ja muud hõrgutised.

Nagu itaalia toidu puhul ikka oli ka seekord väga oluline tooraine värskus ja kvaliteet. Toidud on tegelikult lihtsad kuid maitsete kombinatsioonid on suurepärased, seepärast nad ongi klassika. Kartuli gnocchi Gorgonzola juustu kastmega saab kindlasti ka minu koduköögis edaspidi olulise koha, ja ahjus küpsetatud fenkol! Ühiselt rõõmustasime selle üle, et leidsime kartuli gnocchi´de valmistamiseks suurepärase kartulisordi. Keskturul, pärast suurt arutelu teemal, missugune on kõige õigem pudrukartul, müüs mulle üks hakkaja tädi Läti Kollast :) Selle tekstuur oli täpselt õige ja gnocchi´de tainas tuli nagu unelm! Minu isiklik lemmik oli eelroog- täidetud oliivid. Tegelikult me küll mätsisime täidiseks mõeldud segu oliivide ümber ja siis friteerisime neid. Jumalik kooslus.

Siin on kogu memüü, mille Maida kokku oli pannud ja mida me ka valmistasime ja hiljem hea maitsta lasime:

Olive all´ascolana/Täidetud oliivid

Finocchi gratinati/Ahjus küpsetatud fenkol

Gnocchi di patate in sugo di noci e Gorgonzola/ Kartulinjokkid Gorgonzola juustu ja kreeka pähkli kastmes

Gnocchi di zucca/Kõrvitsanjokkid või ja salveiga

Spezzatino di manzo con le prugne/Veiselihamedaljonid kuivatatud mustade ploomidega

Kui Maida mulle retseptide faili saadab panen ka retseptid täielikult üles. Need on järeleproovimist väärt!

Suur tänu Maidale, kellel jätkus tahtmist kahe väikese lapse kõrvalt suur organiseerimine ette võtta. Oli väga lahe ja lõbus õhtu!

Madriidi maitsed

Olen nüüd paar päeva Mardiidist tagasi ja kohanenud siinsete ilmaoludega, taas. Samuti kohanen jälle toiduga, mis kodus on palju lahjem. Kuigi mõned järeleproovitud vasikaliharoad sunnivad teist portsu tõstma- aga sellest hiljem.

Madriid on ilus linn, lausa suursugune. Kuna ta on pealinnaks ehitatud asub kõik kompaktselt koos ja peamised vaatamisväärsused asuvad mõnusa jalutuskäigu kaugusel. Seetõttu on Madriid täiuslik sihtkoht kui minna vaid mõneks päevaks. Praegusel aastaajal oli seal juba mõnusalt päikesepaisteline ja soe. Päeval oli temeratuur kuni 24 kraadi ja päikese käes lausa kuum, paljud puud ja põõsad õitsesid ning õhk lõhnas kevadiselt. Linna õhkkond oli minu jaoks väga sümpaatne ja suurlinlik. Kuna mu lemmiktegevuseks oli tapa baaris erinevate suupistete proovimine ja tänaval inimeste vaatlemine siis jätsid madriidlased väga laheda mulje. Nad on hästi hoolitsetud, olenemata vanusest või soost. Eriti hakkasid silma üle keskealised daamid, kes nägid imelised välja: pärlid, soeng, hea nahk ja jume, klassikaliselt stiilsed rõivad! Väga paljud mehed olid ülikondades, heades ülikondades, juuksed väga hoolitsetud, enesekindel hoiak ja lõhnapilv ümber heljumas ;) Madriidlased, julgen arvata, et kõik hispaanlased armastavad tohutult hilpe. See linn on ostlemiseks nagu paradiis. Noored naised olid naiselikud, väga moodsad, silmatorkavate käekottide ja päikeseprillidega! Õigus, tegelikult ma tahtsin rääkida toidust.

Minuga Madriidi reisimine oli nagu palverännak erinevatesse tapa baaridesse, et proovida võimalikult palju erinevaid suupisteid! Madriidis minnakse pärast tööd tapa baari sõpradega kohtuma, suupisteid sööma ja õlut või veini jooma. Meie Lauriga tegime seda mitu korda päevas, et jalgu puhata, midagi uut proovida ja end külma õllega värskendada. Turisti ebakindlust alla surudes astusime sisse vaid kohalikke täis baaridesse ja saime mitu head elamust. Turistidele orienteeritud kohad on puhtamad, kallimad ja igavamad. Mulle meeldis kõige enam selline baar, kus praht visati põrandale, tuba oli suitsust sinine, oliivid viisid keele alla ja lihapallid olid rammusad ja tummised! Põhiliselt pakutakse tapa baarides vürtsikaid praetud kartuleid, kartuleid küüslaugumajoneesiga, frititud tursa või singi pallikesi, õlis praetud krõbeda koorikuga kalakesi, salasakattega merekarbipoolikuid, õli, küüslaugu, tshilli ja peterselliga marineeritud languste, paprikasalatit, õli ja sidrunimahlaga tuunikala, 100 erinevat sorti oliive, mereanni salateid, grillitud kaheksajalgu, manchego juustu, serrano sinki, austreid, tortilla´t, õli ja thilliga merekarpe jne. Pea kõik, mida ma maitsesin meeldis mulle, suurima elamuse sain oliividest. Ma pole mitte kunagi nii häid oliive saanud, need olid mahlakad ja lihavad. Maitsesid nagu päris! Ei mingit hapukat ega mõru maitset, millega paljud inimesed oliivide maitset seostavad. Ma oleksin võinud vaid neist toituda! Õlu oli kerge ja mahe. Kohti kuhu tapasid maitsma minna on mustmiljon, meie tegime valiku selle järgi, kus kohalikke kõige rohkem oli ja, mis väga korralik välja ei näinud. Kahel õhtul jälitasime maailma väikseimat meest, kes käis õhtuti baarist baari, sõi mõned suupisted ja jõi õlut, paljud paistsid teda tundvat ja päris kindlasti teadis ta väärt kohti! Tal olid suured kõrvad, kepp ja kasvu u 150 cm, tema oli mu lemmik madriidlane. Teine koht kuulus raycharleslikule tõmmule vanamehele, kellel olid suured mustad päikeseprillid, fuksiaroosa päevasärk, kepp ja piip, ta käis uhke rühiga mööda linna ja ei jäänud kellelegi märkamatuks!

Nüüd ootan oma toiduainete paki saabumist, et hakata kodus kõiki põnevaid hispaania roogi järgi proovima. Kes oskab nii head sinki ja juustu teha peab olema hea inimene! Hispaania on väga sümpaatne reisisihtkoht, ootan tagasiminekut.