
Nädalavahetusel turul käies tundus mulle, et kogu tururahvast on tabanud karulauguhullus. Kõik müüsid karulauku! Eelmisel aastal korjasin metsa alt seda lauku ise ühe kimbukese ja segasin mõnusa salati (kus-kus ja oliiviõli ja sidrunimahl jne) kokku, sel aastal aga ostsin turult 100 grammi ja sellest jagus terve menüü jaoks :) Õhtusöögiks praadisin võis noorveisefilee ja selle peale valmistasin
karulauguvõi (retsepti sain
nami-namist). Karulauguvõi viiluke sulas kuuma filee peal kenasti ära ja andis lihale vürtsikust. Valmistasin ka karulauguga risotto kuid arvan, et see polnud midagi erilist. Lisasin hakitud karulaugu risottole päris lõpus koos parmesani ja võitükikestega. Kuna 100 grammi karulauku on üpris kopsakas kimp siis tegin ka karulaugupestot ja nii mulle kui kaaslastele tundus, et risotto oli kõige maitsvam just lusikatäie karulaugupestoga serveerides.
Karulaugupesto (omalooming)

50-70 g karulauku
peotäis röstitud india pähkleid
näpuotsatäis soola
värskelt jahvatatud musta pipart
vürtsikat oliiviõli
peotäis pecorino juustu
Pane kõik ained kergelt hakituna blenderisse ja purusta. Lisa tasapisi õli seni kuni pesto saavutab soovitud konsistentsi.
Karulaugupesto oli lausa jumalik pizza peal, mida ma agaralt külasolnud seltskonnale emadepäeval küpsetasin. Sellest, miks ma viimasel ajal nii tihti pizzat teen pean ka kindlasti peagi kirjutama :)
Tütrekesele maitses risotto väga!
